TERVITUS

Sel aastal jõudsime Rohelise kooli aastakonverentsiga juurte juurde, kuna 2016. aastal sai programmi tegevus alguse just Tallinnast. Konverents toimus “Tallinn Euroopa rohepealinn” teema-aasta raames ning oli sedakaudu ka toetatud – saime korraldada kahepäevase konverentsi ettekannete, rohelipu jagamise ning erinevate õpitubadega. 

Konverents oli hea koht, kus veel enne suvevaheaega kohtuda ning kogemusi vahetada, üksteise tegemistest inspireeruda. Saime sündmusele positiivset tagasisidet ning see mõjub motiveerivalt. Täname nii kohapeal kui veebis osalejaid! Konverentsi esimese päeva elurikkuse teemalised ettekanded ja lippude jagamine on ka järelvaadatavad neile, kes ise ei saanud kohale tulla. Programmi võrgustikus on juba kokku 216 haridusasutust! Programmi liikmete arv suureneb justkui üha suurenev õpilaste arv klassis, kus kõik vajavad individuaalset suhtlust ning tagasisidet. Seetõttu tuleb edaspidi leida uusi nupukaid viise kogu võrgustiku haldamiseks. 

Õpetajad - konverentsil ja rohelipu taotlustest oli näha, et teete õppetöö käigus palju põnevaid tegevusi. Omajagu on ka uute õppematerjalide loomist. FEE korraldab mitmendat aastat tunnikavade konkurssi, nii ka sel aastal - kutsun teid julgelt osa võtma, teil on, mida jagada ja mille üle uhke olla! Konkursist saab lugeda allpool.

Kooliõpetajatel on uudiskirja ilmumise ajaks õpilased juba suvevaheajale läinud, lasteaedadeski ammu juba suvemeeleolu. Suvi on kõige parem aeg, mil taastada oma energiavarud, viibida õues ning täiendada loodusteadmisi meid ümbritsevatest liikidest. Kutsume teid suvel tegema loodusvaatlusi ning jäädvustama ka kooli- või koduaias toimuvat. Märkame erinevaid liike, ka luubiga uuritavast makromaailmast - oleme kõik üksteisega seotud.

Head puhkust ja suviseid loodusvaatlusi!

Rohelise kooli aastakonverents ja roheliste lippude jagamine toimus sel aastal 5. – 6. juunil Tallinnas Mektory keskuses. Aitäh kõigile võrgustiku liikmetele kes käisid, oli tore kohtuda!

Maailma keskkonnapäeval, 5.juunil tunnustasime jällegi keskkonnahoidlikke koole ja lasteaedu, kes pälvisid tubli töö eest keskkonnamärgise „Roheline lipp”.

Seekord Tallinnas toimunud sündmusel tervitasid õppeasutusi programmi patroon president Kersti Kaljulaid ja Euroopa rohelise pealinna Tallinna poolt abilinnapea Andrei Kante. Rohelipu said kokku 62 õppeasutust, neist esmakordselt 14 õppeasutust.

Lisaks sai kuulata kolme ettekannet elurikkusest, ülevaadet programmi terve aasta tegevustest ja Forseliuse kooli Maailmamuutjate huviringi õpilaste esitlust. Teine päev oli õpitubade päev. Osalejad said valida 12 erineva õpitoa vahel, mis tutvustasid erinevaid õppemetoodikaid, andsid uusi loodusteadmisi ja niisama vahvaid ideid, kuidas õppeprotsessi mitmekülgsemaks muuta.

• Tervet konverentsi koos lippude jagamisega saab järelvaadata SIIT.
• Konverentsil ja õpitubades tehtud fotod leiate SIIT.

Soovitame järgi kuulata ka aastakonverentsil peetud väga huvitavaid ettekandeid elurikkusest, mis koostati teadurite poolt just õpetajatele meie sündmuse jaoks. Lõpus kuuleb ka saalis kuulajate esitatud küsimusi ja arutelu.

• “Elurikkus inimese heaks”

Meelis Pärtel

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi professor

•  “Vähemärgatav elurikkus: teadmatusest teadlikkuse poole”

Piret Lõhmus

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia kaasprofessor

• “Elurikkus meres. Miks me elurikkust inimestena vajame ja kuidas saame seda ise hoida?”

Helen Orav-Kotta

Eesti mereinstituudi mereökoloog

Ootame õpetajaid ja õpilasi proovima uut biomajanduse teemalist mobiilimängu "Mission BioHero" ja siltide tõlgendamise nutirakendust “Label Bio-Hero”.

Mission BioHero” on õpetlik ja kaasahaarav mobiilimäng, kus sul tuleb aidata inimkonnal teha keskkonnasõbralikumaid otsuseid, et päästa meie planeet Maa. Lahenda mõistatusi, ülesandeid ja väljakutseid, et koguda punkte ja saada mängu kangelaseks. Mäng aitab avab biomajanduse mõistet ja paneb mõtlema meie igapäevaste tarbimisharjumuste peale.  

 Keskkonnahariduslikus mängus on kaheksa taset ning need keskenduvad neljale põhiteemale - toidupakendid, mood ja tekstiil, igapäevased valikud tarbijana ning tuleviku karjäärivõimaluses seoses üha areneva biomajandusega.

Mängus on väljakutsed, kus peab vastama viktoriinidele ja täitma reaalselt igapäevaelus ka ülesandeid, nagu näiteks enda riidekapi külastamine ja riiete siltide skaneerimine, et kontrollida, millest need on valmistatud.

Lisaks on valminud ka nutirakendus “Label Bio-Hero”, mis on eelkõige selleks, et aidata inimestel mõista, milliseid silte usaldada ja mida need tähendavad. See aitab märgata, millised tooted on valmistatud biopõhistest materjalidest ning keskkonnasõbralikumad. 

Loe pikemalt projekti kodulehelt.

Huvilistel on võimalik mobiilimäng ja nutirakendus enda telefoni laadida:

• Mäng “Mission BioHero” – Playstore ja AppStore
• Rakendus “Label BioHero” – Playstore ja AppStore

Rohelise kooli seminarid toetavad õpetajate tööd loodus- ja keskkonnateemade käsitlemisel, pakuvad inspiratsiooni Rohelise kooli tegevusteks ja loovad võimalusi õppeasutustevaheliseks kogemuste jagamiseks. 

Õppeaasta kokkuvõte

Möödunud õppeaasta seminarid toimusid nii veebis kui õppeasutustes kohapeal. Septembris alustasime juba traditsioonilise 4-osalise sarjaga “Rohelise kooli 7 sammu - kust ja kuidas alustada?”, kus paljud õppeasutused jagasid oma praktilisi kogemusi iga sammu rakendamisel. Septembris ammutasid Lõuna-Eesti õpetajad ideid ja indu Tallinna õppeadadest ja võtteid permakultuuri rakendamiseks Vastseliina Triinu permakultuuri aiast. Õppeaias toidutaimede kasvatamisest said osa ka Tallinna, Pärnu ja Rakvere õpetajad, kellele jagas oma mõtteid, teadmisi ja aiasaaki Tiia Morfin. 

Sügised veebiseminarid koolidele ja lasteaedadele olid kliimamuutuste teemalised. Koolide seminar professor Ülo Manderi juhtimisel jääb kindlasti meie nö kullafondi ehk väga soovitavaks vaatamiseks. Lasteaedade seminaril saime heita pilgu suurde KLIIMATEADLIK projekti, mille käigus valmivad koolitusmaterjalid lasteaialastest gümnaasiuminoorteni.

Talvel said teoks ka kaks kogemuste jagamise veebiseminari. Mitmed meie võrgustiku koolid ja lasteaiad rääkisid ja näitasid, kuidas on nende õppeasutustes käsitletud transpordi ja energiateemasid. Loodetavasti saite ideid kampaaniateks, uuenduslikke õpetamismeetodeid või muud, mida ka enda juures praktikasse võtta. Mõned neist lugudest jõuavad kindlasti ka uude heade näidete kogumikku. 

Kevadised seminarid võtsid luubi alla merereostuse ning Jonne Kotta ja Helen Orav-Kotta väga sisukatele teadmiste jagamisele lisaks said Tallinna ja Pärnu rannad ka natuke puhtamaks. Taimetervise nädalat tähistasime sel aastal suuremalt Tartu loodusmajas loengutega.

Väga hea meel on, et said teoks kohtumised õpilastele Aegviidus, Silma LKA-l ja Soomaal. 

Uuel õppeaastal plaanime tuua teieni sisukaid ja harivaid kohtumisi teadlaste jt oma ala spetsialistidega ning loodame senisest enam ka omavahel kogemusi jagada. Kindlasti võtame seminaride planeerimisel arvesse teie soove ja vajadusi. Samuti oleme tänulikud, kui annate meile märku oma valmisolekust mõnda seminari võõrustada.

Kõik senised veebiseminarid on salvestatud ja neid saab järele vaadata Rohelise kooli kodulehel.

FEE Akadeemia kursused õpetajatele

FEE Academy on võrgustiku liikmetele mõeldud keskkond, mis pakub keskkonnahariduslikke veebikursusi. Hetkel on võimalik osa võtta kursustest: 

• GAIA 20:30 Biodiversity Course (6-8 tundi, õpetajatele ja 15+ noortele)

• GAIA 20:30 Pollution Course (7-9 tundi, õpetajatele)

• Strategies to Advance Circular Economy (10-12 tundi, õpetajatele, 16+ õpilastele)

Kursused on ingliskeelsed ja osalejatele tasuta. Osalemiseks on vaja luua kasutajakonto ja küsida kohalikult koordinaatorilt osalemiseks võtmekood. Uuri kursuste kohta täpsemalt siit.

Maris Mägi

Tartu loodusmaja koolitusspetsialist,

RK programmi võrgustiku seminaride koordinaator

Pilguheit õppeasutusse - Saaremaa Gümnaasium

Saaremaa Gümnaasium on rohekoolide võrgustikus esimene riigigümnaasium ja esimene rohelipu saaja saartelt. Nad on edukalt korraldanud mitmeid omanäolisi üritusi, millest on enamus kooliperest osa võtnud. Näiteks seenenädala koos enda loodud seenenäitusega, Teadlaste ÖÖ festivali loodusainete katsetega,  tekstiili- ja taaskasutuspäeva ning jääkidest kaevikuküünalde tegemise Ukrainasse.

Küsimustele vastasid Saaremaa Gümnaasiumi bioloogia õpetaja Agnes Heinla ja koolijuht Ivo Visak.

Teie kool avati alles 2021.a sügisel. Milllised on olnud miinused ja plussid värskelt loodud koolis Rohelise kooli programmi juurutamisel?

Rohelise kooli programm läheb ise kokku hästi meie kooli väärtustega. Me julgustame õpilasi tundma huvi oma ümbritseva keskkonna vastu ja konstruktiivset kriitikat tegema kui vaja. Üheks kooli väärtuseks on ka koosloomine. Kaasame õpilasaktiivi kooli näo ja traditsioonide kujundamisse ning nende mõtteid arvestatakse ka arengukava loomisel.

Kui esimese aasta sügisel puutusime kokku Rohelise kooli kontseptsiooniga, siis tundus liitumine nii enesestmõistetav ja vajalik. See avas ukse õpilaste ettepanekute põhjal veel paremaks kooli kujundamiseks, nii et õpilased ise tunnetaksid ka enese osalust. Küll aga millest esimesel kooliaastal kõigil puudus oli, oli aeg. Lisaks Rohelise kooli tegemistele oli ju vaja kujundada üldised kooli traditsioonid ja sümboolika, kohandada kodukorda ja õppekava. Arengukava hakkab alles nüüd õiget nägu saama.

Samas tundus uues funktsionaalselt terviklikus majas kõik kõige paremas korras olevat. Prügisorteerimise võimalusega prügikastid olid viisakad, valgustus on varustatud liikumisanduritega, koolis on arvestatud ka liikumispuude või nägemispuudega inimeste vajadustega. Koolisöökla toiduvalikus arvestati ka taimetoitlastega ja toit on igati tervislik, kehalise kasvatuse tunnid toimuvad hea ilma korral enamasti õues ja seega võimaldavad õpilastel värskes õhus viibida koolipäeva vältel. Milleks veel mingeid keskkonnapõhimõtteid ja muutusi?

Õpilaste initsiatiiv sütitas aga ka õpetajaid. Andsime Rohelise kooli töörühma liikmetele võimaluse unistada. Nende osad mõtted on juba leidnud ka väljundi. Murekohti koorus välja ka keskkonnaülevaatusest, kuhu kaasati vabatahtlikkuse alusel kogu koolipere. Kuigi meie kooli nägu kujuneb veel mitme aasta jooksul, siis Rohelise kooli tegevused on juba saanud loomulikuks kooli osaks. Nüüd teisel õppeaastal on meie vaade koolile ja koolipere vajadustele selgem - lipu kättesaamise hetkel on koolil juba suuremad sihid konkreetseteks muutusteks, mis toetavad nii koolipere heaolu, kui ka keskkonnateadlikkust. Oleme alles poolel teel!

Kuidas võtsid teised õpetajad ja lapsevanemad Rohelise kooli programmiga liitumise ja uued eesmärgid vastu?

Gümnaasiumis on koostöö lastevanematega midagi muud, kui see on põhikoolis. See tähendab, et noorele antakse enam vabadust ning lapsevanemate huvi on pigem taustal või n. „appikutsumise“ tasandil. Ehk siis kindlasti on teemasid, mida me noore riigigümnaasiumi juures saame tulevikus teha sellisena, et meie enda õpilaste lapsevanemad on enam kaasatud ja teadlikud ka meie kooli Rohelise kooli tegemistest. Õpetajate puhul tooks välja sarnaselt ajaaspekti – uus kool tahab paratamatult igakülgset tähelepanu KÕIGES ja sellest lähtuvalt on iga uue projekti sünd valus! Aga asjad, mis esimesel aastal valutasid rohkem, valutasid sel õppeaastal juba vähem ja usume, et järgnevatel aastatel on tegemist järjest loomulikemate tegevustega ja koosmõtlemistega ka Rohelise kooli vaatest.

Kas ja kuidas teeb Rohelise kooli eesmärkide saavutamise raskemaks asjaolu, et riigigümnaasiumi õpe kestab ühe noore jaoks ainult 3 aastat?

Pigem peab vaatama seda nurga alt, et mis on see vanuserühm. Me räägime noortest vanuses 16-19. eluaastat ja see on üks kõige magusamaid aegu enda huvialade leidmiseks ja arendamiseks. See tähendab ka seda, et gümnasistid, kes väärtustavad loodust ja selle tervena hoidmist, leiavad gümnaasiumis Rohelise kooli näol praktilise väljundi ja koostööplatvormi, kus toimetada ja suuri tegusid ellu viia (või vähemalt algatada). Eks siin puhul ole ka Rohelises koolis vaja õppida, et mõni ratas, mille paned sina veerema, jõuab õigesse kohta mitu lendu hiljem. Kõige olulisem ongi see, et see ratas üldse veerema on pandud!

Kuidas teile tundub, mida on vaja eduka ürituse läbiviimiseks, et õpilased sooviks ise särasilmselt kaasa lüüa, nii et õpetajad ei peaks liigselt sundima?

Osad ettevõtmised ja mitmepäevased üritused on suuremalt jaolt õpetajate planeeritud, sest need peavad olema varakult ka kooliperele teada ja üldtööplaanis. Küll aga sära õpilaste silmadesse toob just see, kui õpilased saavad ise algatada ja teha endale südamelähedasi asju. Koolipere roll, siin puhul eriti õpetajate vaatest, on toetav ja vajadusel lahendusi ja alternatiive otsiv. Eesmärk on koolis õpilase vaatevälja suurendada ning leida häid õpimomente kõiges.