TERVITUS

Pühad lähenevad ja kaubanduskeskustes on ostjatele tehtud võimalikest kingitustest takistusradasid. Usun, et meie võrgustiku õppeasutuste poolt jäävad keskkonnahävingu ja inimõiguste rikkumiste hinnaga toodetud asjad poodi. Jõulurõõmu saab ju pakkuda ka teisel moel. Värske rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring (ICCS) annab ülevaate 8.kl õpilaste kodanikuhariduse- ja ühiskonnaalastest teadmistest ja hoiakutest ning ühiskondlikust osalusest, sh jätkusuutlikkuse, keskkonnahoiu teemadest. Uuringu aruandes on kirjas, et Eesti õpilased pööravad küll tähelepanu oma ostuharjumuste keskkonnamõjule, aga kaupade ostmisega seotud sotsiaalsed aspektid, nagu lapstööjõu kasutamine ja töötajate sotsiaalsete õiguste rikkumine, mõjutasid meie õpilaste tarbimiskäitumist vähe. Seda on kindlasti hea teada kõigil neil, kellel sel õppeaastal on teemaks globaalne kodakondsus. Täiskasvanutena oleme ise eeskujuks ning see, kui tunnis räägime orjatöö kasutamisest kohvi-, kakaoistandustes ja FairTrade märgise eelistamise võimalusest ning samal ajal kooli kohviautomaadi või õpetajate toa kohvinurga teadmata päritolu kohvi joome, ei jää õpilaste poolt märkamata ja meie sõnadel jääb kaalu oluliselt vähemaks.

Uudiskirja traditsioonilisest rohesoovitusest leiate sel korral ideid heateokingituste osas, lisaks kordame muuhulgas väsimatult üleskutset teha korda õppeasutuse jäätmemajandus ja kutsume üles digikoristama.

Pühade ajaks soovime aga kõigile rahu ja rõõmu ning kauneid talviseid looduselamusi!

Digikoristusnädal 2024 toimub 22.-28.jaanuaril!

Võtame ette enda digiseadmed koolis, tööl ja kodus ning korrastame enda digielu, kustutades kõik ebavajaliku infomüra ja failid, mis kuhjudes digitaalseks prügiks on muutunud. Igal nädalapäeval ootab ees üks päevateema, mis annab nippe, kust ja kuidas efektiivselt digikoristada. Lisaks Kahooti viktoriinid ja digiprügiteemaline loeng.

Digikoristusnädal astub ühte sammu üle-eestilise Telia Digikoristuspäevaga 26.jaanuaril.

Kooliklassidega osaledes on ülesanded sobilikud pigem põhikooli teisest astmest alates, sobides noortele, kes juba iseseisvalt digiseadmetega toimetavad ja erinevaid keskkondi kasutavad.

Avame registreerimise peagi!

Avanenud on registreerimine iga-kevadistele ülemaailmsetele tegevuspäevadele Global Action Days, mis seekord toimuvad aprilli lõpust mai alguseni.

10 päevase kampaania jooksul oodatakse kaasa lööma erinevates keskkonna- ja maailmahariduslikes tegevustes, mida enda õppeasutustes organiseerida.

Eelmisel aastal osales maailma tegevuspäevadel 200 000 last ja noort 80 riigist. Kampaania käigus antakse ette tegevusi, mida enda õppeasutusega ette võtta, seda nii kliimamuutuste, jäätmete ja saaste vähendamise kui ka elurikkuse säilitamise teemadel.

Tõlgime ülesanded ka eesti keelde, aga registreerida saab juba rahvusvahelisel kodulehel.

Novembriga lõppes rahvusvaheline fotokonkurss "Kasvades oma toiduga" mida korraldasime koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmi samanimelise projektiga.

Saame rõõmustada, sest fotokonkursile laekus kokku 1102 tööd üheksast riigist! Enamus töid on Eestist, kuid lisaks saadeti töid Lätist, Leedust, Poolast, Sloveeniast, Montenegrost, Gruusiast, Hispaaniast ja Suurbritanniast. Fotokonkursi tulemused kuulutatakse välja 2024. a jaanuaris. 

Konkursile laekunud töid hindab žürii, kelle otsusega antakse välja peaauhind igas vanusekategoorias ning internetihääletuse abil valitakse välja ka publiku lemmikud. Lisaks antakse välja eriauhindu koostöös konkursi toetajatega.

Valminud on mitmekülgne õppematerjal jäätmete teemal 1.-5.klassi õpilastele.

Eesti Pakendiringlus on välja andnud õppevahendite komplekti "Ellen, Eik ja taaskasutus. Kõige ägedam prügi sorteerimise tegelusraamat", autor Anna Lutter.

Veebipõhine õppematerjal sisaldab esitlusi, katseid, mänge, tegevusi, meisterdamist, nuputamist ja loovusharjutusi jäätmete sorteerimise teemal. Mõeldud käsitlemiseks lastega vanuses 6-12.

 Sooja kampsuni päev toimub 2024. aastal 1.veebruaril!

Tegemist on Belgia rohelise kooli programmi poolt ellu kutsutud päevaga, mis juhib tähelepanu soojusenergiakasutusele ja -säästmisele. Hea mõte on korraldada ka sooja kampsuni nädalat, kus siseruumides alandatakse temperatuuri kraadi või paar ning jälgitakse selle mõju, sh säästu.

Vaata, kuidas võrgustiku liikmed 2023.a päeva tähistasid ja jaga oma tegemisi 2024.a seinal siin.

Esmalt väike meenutus sügispoolaasta võrgustiku seminaridest ja veebiseminaridest ning seejärel kevadpoolaasta plaanidest.

Õppeaasta avalöök meie poolt tuli koos loomaökoloog Tuul Sepaga, kes tõi meieni värskemad teadusuudised elurikkuse olukorra ja kliimamuutuste vallast, viies meie mõtted rändama, millist linnakeskkonda inimene tegelikult igatseb ja kuidas selle loomisele ise kaasa aidata. Päris kohtumised Tartus, Rakveres, Pärnus ja Tallinnas asetasid Piret Lõhmuse juhatusel osalejatele ette ökoloogi prillid ja tõid meile lähemale sammalde ja samblike maailma. Loodetavasti leiavad seminaridel koostatud kogud aktiivset kasutus koolides ja lasteaedades ning saadud teadmised lubavad märgata uusi liike nii metsas kui õuealal.

Rohkearvulisele kuulajaskonnale tutvustas Pille-Riin Pärnsalu värsket kogumikku “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”. Üldsuse soovi arvestades laseme esmalt vaid veebikogumikuna mõeldud raamatut ka trükkida ja saadame igale võrgustiku õppeasutusele ühe eksemplari. Viimane, jäätmetekke vähendamise nädalal toimunud veebiseminar pakkus teadmisi ja inspiratsiooni üle vaadata oma elustiil ja ostuharjumused jäätmete tekitamise osas ning tutvustas õpetajatele värskeid õppematerjale ringmajanduse õpetamiseks suurtele ja väikestele. Lisaks toimus ka veebiseminaride sari “Rohelise kooli 7 sammu - kust ja kuidas alustada”.

Uuel aastal jätkame esmalt veebiseminaridega ja kevadel teeme ühe ringi ka päris kohtumistega seminare. Fookusesse võtame eelkõige teie enda kogemuste vahetuse: head näited koostööst ja Rohelise kooli teemade käsitlemisest õppeasutustes. Kirjutan peagi neile, kes sügiseses küsitluses oma kogemusi välja pakkusid ja kui keegi nüüd tunneb, et nimetatud teemade osas oleksite valmis 15-20 minutit oma õppeasutuse heast kogemusest kõnelema, siis kirjutage maris.magi@tartuloodusmaja.ee

Esialgne veebiseminaride kava on järgmine:

Jaanuar - kogemused eTwinningu, Erasmus+ jt koostööprojektidega

17.01 kell 13-14:30 lasteaiad

18.01 kell 15-16:30 koolid

Veebruar - Rohelise kooli teemad “vesi” ja “meri”

13.02 kell 15-16:30 koolid

15.02 kell 13-14:30 lasteaiad

Märts - Rohelise kooli teemad “toit” ja “jäätmed”

12.03 kell 13-14:30 lasteaiad

13.03 kell 15-16:30 koolid

Aprill - Rohelise kooli teemad “elurikkus” ja “õueala”

13.02 kell 15-16:30 koolid

15.02 kell 13-14:30 lasteaiad

Aprillis-mais toimuvad ka päris seminarid ja võimalik, et lisandub mõni veebikohtumine. Registreerumise seminaridele avame kodulehel uue aasta alguses.

Töörühmade juhtide kokkusaamine

31. jaanuaril kell 15:00-16:00 ootame võrgustiku koolide töörühmade juhte ja õpetajaid (Zoomi) vestlusringi, kus ühiselt arutleda, millist tuge vajavad nii töörühmade juhid kui õpetajad-õpilased Rohelise kooli programmi rakendamisel ja keskkonnateemade õppekavadega sidumisel. Samuti sooviksime kuulda õpetajate nägemust, kuidas aidata kaasa õpilaste keskkonnateadlikkuse kasvule, milliseid üritusi ja ettevõtmisi neile pakkuda. Samuti usun, et üksteisega kohtumisest saame inspiratsiooni ja motivatsiooni.

Registreeru siin.

Kõik senised veebiseminarid on salvestatud ja neid saab järele vaadata Rohelise kooli kodulehel.

Maris Mägi

Rohelise kooli programmi koolide ja koolituste koordinaator

Pilguheit õppeasutusse - Haabersti Vene Gümnaasium

Aasta alguses korraldas rohekooli emaorganisatsioon FEE kampaania Litter Less Plus raames ringmajanduse projektide konkursi, mille auhindadeks olid rahalised toetused oma ideede elluviimiseks. Üks kuuekümnest koolist üle maailma, kes välja valiti, oli Haabersti Vene Gümnaasium.

Küsimustele vastas loodusainete õpetaja ja keskkonnatöörühma juht Svetlana Gornostajeva.

Kuidas te FEE projektide toetuseni jõudsite ja mida selleks tegema pidite?

Täitsime alguses inglise keeles projekti avalduse ära - see oli 2-3 leheline elektrooniline vorm, kuhu oli vaja lahti kirjutada oma eesmärgid. Projekti lõpus oli vaja täita elektrooniline aruandevorm, esitada kõik arved ja maksekorraldused ning enda tegevuste kohta peetud päeviku. Meil oli juba enne seda olemas Eramus+ projektiga soetatud vermikomposter majas sees. Olemas oli kooliaed, kus kasvatame aedvilju ja millel oleks kompostmulda vaja. Samuti tekib nii koolisööklas kui ka aias palju biojäätmeid, mida saaks kohapeal komposteerida ja ringlusesse saata. Ning sel sügisel oli koolil nagunii plaanis kohaliku omavalitsuse toel soetada ka minikasvuhooned aeda. Kõik see andis meile mõtte siduda see kõik üheks ringiks, mis aitaks koolil biojäätmeid vähendada ja uuesti ringlusesse saata, sidudes need ka hariduslike tegevustega õpilastele. Küsisime rahalist toetust kolme kompostri soetamiseks, kus saaks enamuse kooli biojäätmetest ära komposteerida.

Kuidas te vermikompostrite ja tavakompostritega tegelete, milline on töökorraldus?

Vermikompostriga alustasime juba enne Erasmus + projekti "Green business is a way to sustainability" raames ja nüüd tahtsime lihtsalt enda komposteerimise võimalusi paremaks teha. Alguses olid vermikompostri ussid meil isetehtud kompostris ehk tavalises aukudega plastkastis, mis seisis keldris ja nii sai iga õpetaja neid vajadusel oma klassile näidata. Kui vihmausse sai väga palju, sest nad paljunevad kiiresti ja neil oli ka palju süüa, seisis komposter ka teisel korrusel, kus oli lisaks infostend nende kohta. Kuna meil on õpilasi, kellel on tugevaid allergiaid ja seega oli keeruline majas sees komposteerida, siis otsustasime soetada eraldi suuremad õuekompostrid ja proovida nendega väljas komposteerida. Hetkel elavad ussid ka suures kiirkompostris, kus on soojem, Neil on vaja vähemalt 10 kraadi sooja, et normaalselt elada. Kui temperatuur langeb madalamale, siis täiskasvanud hukkuvad, aga munad võivad edasi elada. Biojäätmeid sööklast lisavad õuekompostritesse koolisöökla teenindajad. Kaks ülejäänut, nö tavalist suuremat kompostrit on samuti õues, sinna paneme biojääke meie kooliaiast ning need ongi selle jaoks soetatud.

Kuidas on teil kooliaias tegutsemine korraldatud?

Kooliaias tegutsevad õpilased 4 rühmas. Peenardel tegutsetakse tehnoloogia tunni raames, 7.-8.klassi õpilased on need sidunud oma uurimistöödega ning samuti tegutseti neil meie Erasmus + projekti "Think Green, go steam" käigus. Töö jaotusega tegelen ma ise, jälgin, et aed oleks ilus ja kompostrid korras. Hetkel kompostrid seisavad, vaatame, mis kevadel saab. Kevadel plaanime sama mõttega jätkata, et jagame peenrad klasside vahel ära - kes soovivad, need võtavad. Samas on aed ja kompostimisala alati kõigile avatud õppetegevuste jaoks.