TERVITUS JA UUED LIIKMED

 

Nagu ikka õppeaastal tavaks, lõpetame ka Rohelise kooli hooaja pidulikul noodil. Pidulikuks teeb selle meie aastakonverents ja üleantud 58 rohelippu. Aga need on vaid kinnitus ja tunnustus, et õppeaasta jooksul on tehtud väga palju: rajatud ja hooldatud aedu, käidud metsas, rabas, rannikul, uuritud taimi, linde, putukaid, koristatud prügi, vähendatud toidu- ja muid jäätmeid, jäetud ostmata ebavajalikke asju, tehtud keskkonnateemalisi uurimistöid, säästetud materjale, energiat, vett ja veel palju-palju muud.

 

On aeg puhkuseks ja mänguks! Suvepuhkuse jooksul võtavad meie lapsed-noored keskkonnahoidliku mõtteviisi kaasa ka matkale, mere äärde ja peenramaale ning viivad selle ka oma vanavanemate ja sõpradeni. Avastusterohket suve!

 

Meiega on alates aprillist liitunud 3 lasteaeda ja 1 kool.

 

Tere tulemast: Eesti Rahvusvaheline Kool, Lasteaed Sipsik (Maardust), Pärnu-Jaagupi Lasteaed Pesamuna ja Väätsa Lasteaed Paikäpp.

 

Jõudu roheliseks kasvamise teekonnal!

 
 
 
 
 

UUDISED

 
 
 

Rohelise lipu pälvisid sel kevadel 58 kooli ja lasteaeda

 

4. juunil toimus jälle meie võrgustiku aasta kõige pidulikum üritus, kus kohtusime nii paljudega teist!

 

Tunnustusüritusel said rohelipud 58 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Õnnitleme ja täname neid suure töö eest, mis on selle nimel ära tehtud! Sündmust võõrustas sel korral KultuuriKatel Tallinnas ning osales üle 180 inimese.

 

Õppeasutusi tervitas ka programmi patroon Kersti Kaljulaid, kes andis rohelipud esmakordsetele saajatele. Päeva jätkus ka põnevaid ettekandeid Kliimaministeeriumi asekantsler Kristi Klaasilt, Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskuse tegevjuht ja psühholoog Kristi Raavalt ning Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete Arrolt. Kaasamõtlemist pakkus paneeldiskussioon, kus Sander Olo juhtimisel vestlesid Grete Arro, Tartu Rahvusvahelise Kooli õpetaja Jaak Albert Metsoja, Tallinna Virmalise Lasteaia direktor Kaidi Pugatšev ja Paldiski Ühisgümnaasiumi abiturient Oliver Andreas Põldre.

 

Vaata ettekandeid järgi SIIT (Kristi Klaas 24:10, Kristi Raava 55:00, Grete Arro 1:34, paneeldiskussioon 2:14)

 

Ürituse fotosid saab allalaadida SIIT.

 
 
 

Suvekoolid õpetajatele

 

Loodame, et rohekoolide õpetajatel on suvel aega ja soovi ka end veidi täiendada ning kolleegidega koos kvaliteetaega veeta.

 

Kohti on veel mitmes huvitavas suvekoolis ja kursusel, kus teemadeks näiteks maailmaharidus, ringmajandus ja lugude jutustamine. Soovitame:

 

12.-13. aug Mondo suvekool alus- ja alghariduse õpetajatele Mokko Maahotellis Jõgevamaal. Suvekooli keskmes on sel aastal rände- ja pagulasteemade käsitlemine, sh ÜRO Pagulasameti ekspertide poolt loodud ja Mondo poolt eestindatud käsiraamatust praktiliste meetodite katsetamine, filmiprogramm jpm. Osalustasu 30 eurot.

 

15.-16. aug Mondo suvekool üldhariduse õpetajatele Mokko Maahotellis Jõgevamaal. Fookuses on ränne (lõimumise, kohanemise ja ühiskonna sidususe vaatepunktist), katsetatakse nn demokraatiatrenni metoodikat jpm. Osalustasu 30 eurot.

 

15.-16. aug Eesti Keskkonnahariduse Ühingu Suvekool Hobukooli Pargis Järvamaal, kõigile huvilistele. Teemadeks ringmajandus ja taaskasutus erinevates valdkondades, kogemuste jagamise töötoad, osalustasu 46€.

 

19.-21. aug Gunter Pauli lugude jutustamise kursus alus- ja alghariduse õpetajatele Lilleorus. Koolitus on küll inglise keeles, aga soovijatele tõlkega eesti keelde. Põhikoolitusele järgnevad lugude kasutusele võtmist ja omavahelist koostööd toetavad jätkukoolitused ja arutelud. Osalustasu 90 eurot, lisaks toit ja soovi korral majutus.

 
 
 
 
 
 
 

SEMINARID JA KOOLITUSED

 
 
 
Seminaride lisainfo
 

Teeme ka seminaride kohta väikese õppeaastalõpu kokkuvõtte.

 

Aprillis toimusid õpetajate kogemusseminarid koolidele ja lasteaedadele. Teemadeks olid “Elurikkus” ja “Õueala”, mille fookusesse seadmine pakub rohkelt võimalusi õppekava täiendamiseks ning kooli- ja lasteaiaõue liigirikkamaks muutmiseks.

 

Kevadpoolaastasse mahtusid ka kaks õpilaste õppepäeva. Eesti Disainikeskuses toimunud õppepäeval keskenduti ringmajanduse ja -disaini põhimõtetele, õpilased said kaasa mõelda nö tavaliste toodete keskkonnamõjule ja disainida neile kestlikkuse põhimõtetest lähtuvad alternatiivid ning seigelda Telliskivi Loomelinnakus paiknevates ettevõtetes. Teist õppepäeva võõrustas ajaloolises mõisahoones asuv Laupa Põhikool, kes on juba varemgi silma paistnud oma keskkonnategudega, viimane neist omanäoline muusikaaed. Päeva teises pooles külastati Mäos asuvat ettevõtet Neular, kes valmistab pakendijäätmetest ilmastikukindlat puidule sarnanevat plasti. Õppepäeval osalenud koolid meisterdasid kaasa võtmiseks peenrakastid.

 

Kindlasti on mõlema toimunud õppepäeva suureks väärtuseks erinevate võrgustiku koolide õpilaste omavaheline tutvumine ja uhkusega ettekantud ülevaated oma koolide keskkonnahoidlikest tegevustest. Õpilased kinnitasid, et sooviksid ka edaspidi osaleda võrgustiku koole ühendavates keskkonnahoiule suunatud üritustes, näiteks malevas, konverentsil ja noortelaagris.

 

Seminaride ja koolituste info leiab alati kodulehelt.

 

Kõik senised veebiseminarid on salvestatud* ja neid saab järele vaadata Rohelise kooli kodulehel.

 

Maris Mägi

Rohelise kooli programmi koolide ja koolituste koordinaator

 

 
 
 
 
 

INTERVJUU

 
 
 
 

Pilguheit õppeasutusse - Valgamaa Kutseõppekeskus

Rohelise kooli programmi liikmete hulgas on ka kolm kutseõppeasutust. Räägime neist esimesena rohelipu tunnustuseni jõudnud Valgamaa Kutseõppekeskusega.

 

Küsimustele vastas Valgamaa Kutseõppekeskuse juhtõpetaja ja keskkonnatöörühma juht Kadri Vallimäe- Pähk.

 

Millistes valdkondades on teie koolis olnud lihtsam rohekooli põhimõtteid rakendada ja milles on olnud suurimad väljakutsed?

 

Meil on näiteks toiduvalmistamise ja kokanduse valdkond olnud eriti edukas rohekooli põhimõtete rakendamisel. Projekt TREE, mis keskendub ringmajanduse ja jätkusuutlikkuse põhimõtete õpetamisele, on sujuvalt lõimitud kokanduse õppekavadesse. Selle tulemusena on tulevased kokad omandanud oskused ja teadmised toiduainete kasutuse optimeerimiseks ja jäätmete vähendamiseks. Näiteks koguvad kokanduse eriala õpilased orgaanilisi jäätmeid, mida hiljem kasutatakse kompostina taimekasvatuses.

 

Jäätmete sorteerimiskastide valmistamine ja nende kasutamine on õpetanud õpilastele praktilisi oskusi ning süvendanud nende arusaamist jäätmete vähendamise olulisusest. Need projektid on aidanud koolil juurutada tõhusamaid jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu tavasid, vähendades reaalselt prügilasse minevate jäätmete hulka.

 

Elektriautode kasutamine õppetöös ja ülekoolilise liikumiskuu algatus, mis julgustab õpilasi ja õpetajaid kasutama energiasäästlikke transpordiviise, nagu kõndimine ja jalgrattasõit, on olnud edukad. Need algatused on aidanud vähendada transpordist tulenevaid süsinikuemissioone ja tõsta teadlikkust energiasäästu võimalustest.

 

Siiski on kool seisnud silmitsi mitmete väljakutsetega. Üheks suurimaks väljakutseks on olnud koostöö teiste haridusasutuste ja kohaliku kogukonnaga. Ka terviklik lähenemine rohepõhimõtete integreerimisele kogu kooli tasandil on olnud keeruline. Keskkonnapõhimõtete rakendamine kõikidesse õppeainetesse ja igapäevaelusse nõuab pidevat enesehindamist, parendamist ja suurt pühendumust.


Kuidas on õpilased rohekooli põhimõtted vastu võtnud, kas neil on keeruline selle seost ja vajalikkust enda õppealadel mõista?

 

Õpilased on rohekooli põhimõtted üldiselt hästi vastu võtnud, erinevad praktilised tegevused on näidanud, kuidas keskkonnasõbralikud tavad saavad olla osa nende õpingutest ja tulevasest karjäärist.

 

Siiski on esinenud väljakutseid. Näiteks tehnika- ja insenerierialade õpilastel on olnud keeruline näha otsest seost oma eriala ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Kui õpilased hakkasid nägema praktilist kasu ja mõju, mida rohekooli põhimõtted nende õpingutele ja tulevikule avaldavad, on osalus ja huvi märgatavalt kasvanud.

 

Täiskasvanud õppijad, kellel on sageli töökogemus ja selgem arusaam oma õppevaldkonnast, on olnud eriti vastuvõtlikud rohekooli põhimõtetele. Nende praktiline elukogemus ja teadlikkus keskkonnaküsimustest on aidanud projektide edukale elluviimisele ja teiste õpilaste
kaasamisele. Nad rikastavad keskkonnatöörühma tegevusi oma kogemuste ja teadmistega ning on sageli motiveeritud ja pühendunud, mõistes hästi keskkonnasäästlikkuse tähtsust nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil. Samas võivad nende ajakava ja muud kohustused vahel piirata nende aktiivset osalemist kõigis tegevustes.

 

Teil on ka toredaid näiteid, kuidas kooli traditsioonilistesse üritustesse on keskkonnateemasid põimitud.

 

Rebaste ristimine viidi uuenduslikult läbi, keskendudes tervislike eluviiside ja keskkonnasõbralike praktikate propageerimisele. Traditsiooniliste naljategevuste asemel kasutati sündmust harival eesmärgil, pakkudes uutele õpilastele praktilisi teadmisi ja oskusi. Üheks põnevamaks tegevuseks oli puuviljade söömise võistlus, mis rõhutas tervisliku toitumise tähtsust. Õpilased said proovida erinevaid puuvilju ja õppida nende toiteväärtuse kohta, mõistes, kui lihtne ja maitsev võib olla tervislik vahepala. Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldati mõttemänge söögijärjekorras, keskendudes keskkonnasõbralikele valikutele ja jätkusuutlikele praktikatele.

 

Null toiduraiskamise nädalal valmistasid õpilased videosid, kus demonstreerisid toidujääkide kasutamist maitsvate roogade valmistamisel. Videod sisaldasid samm-sammulisi juhiseid ja praktilisi näpunäiteid külmiku sisu maksimaalseks kasutamiseks, pakkudes inspiratsiooni ja visualiseerides protsessi. Valminud videod postitati kooli sotsiaalmeedia kanalitesse, et jõuda laiema auditooriumini. Kokanduse eriala õpilased omandasid nii väärtuslikku kogemust ja loovaid viise toidujääkide kasutamiseks, samal ajal suurendades kooli ja kogukonna teadlikkust inspireerivate ja harivate videote kaudu. 

 

Millised on teie plaanid keskkonnatöörühmaga järgmiseks õppeaastaks?

 

Õpilased on näidanud suurepärast initsiatiivi ja loovust, esitades mitmeid keskkonnasõbralikke projekte uueks õppeaastaks. Üheks projektiks on õmblusklassi avamine, kus õpilased disainivad ja valmistavad rõivaid vanast kangast, õppides jätkusuutlikku moe loomist ning arendades loovust ja praktilisi oskusi.

 

Koostöös loodusainete õpetajaga plaanivad õpilased alustada köögiviljakasvatuse projektiga, kasvatades aknalaudadel köögivilju nagu kurgid. See praktiline aiandusprojekt suurendab teadlikkust põllumajanduse ja toidutootmise protsessidest.

 

Lisaks soovivad õpilased rajada koolimaja taha kompostikasti biojäätmete kogumiseks, et toota komposti kooli aedade ja teiste roheprojektide jaoks. See projekt õpetab biojäätmete taaskasutust ja väärtusliku ressursi loomist, toetades jätkusuutlikku aiandust ja näidates, kuidas jäätmed võivad olla kasulikud ressursid.

 
 
 
 
 
 

ÜLESKUTSE

 
 
 

Osale fotovaatluskampaanias

“Sammal või samblik”

 

 

Õpi märkama ja eristama samblaid ja samblikke ning anna enda vaatluste abil panus meie liikide leviku kaardistamisse!

 

Kuidas osaleda?

  • Märka looduses sammalt ja samblikku
  • Pildista ta üles
  • Sisesta foto ja asukoht PlutoF GO nutirakendusse
  • Teadlane määrab su leiu
  • Saa targemaks ja panusta kodanikuteadusesse!

Vaatluskampaania on tore võimalus ühendada suvine väljasõit millegi kasulikuga ning muuhulgas teha teele jäävatest liikidest pildivaatlusi.

 

Vaata, kuidas oma vaatlusi sisestada kodulehelt.

 

Kõigi osalejate vahel loositakse välja auhindu!

 
 
 
 
 

ROHESOOVITUS

 
 
 

Kuidas korjata ravim- ja teetaimi?

 

 

Ravimtaimede kasvatamine ja korjamine on loodussõbralik ja keskkonnahoidlik viis kuidas endale talveks tee tagavara soetada, kohalikke taimi tundma õppida ja miks mitte ka võimalus õppeasutustel endatehtud kingitusi valmistada.

 

Selleks, et taimed enda raviomadusi ei kaotaks, tervisele ohutud oleks, kaua säiliks ning et korjamisega loodusele kahju ei tehtaks, tuleb teada, millal ja kuidas on õige ravimtaimi korjata.

 

Mida täpsemalt tähele panna taimede korjamisel, seda loe pikemalt uudiskirja artiklist.

Loe edasi
 
 
 

Hoia end kursis Rohelise kooli tegevusega

Jälgi Rohelise kooli ametlikku Facebooki lehte
Telli käesolev uudiskiri enda e-posti

Liikmetele

Liitu Facebooki grupiga "Rohelise kooli võrgustik"

Liitu Eesti Rohelise kooli e-postiloendiga

 

 

Ülemaailmset Eco-schools Global programmi juhib Foundation for Environmental Education (FEE) ja programmi tegevusi Eestis koordineerib Tartu loodusmaja. Programmi koordineerimist ja tegevuste elluviimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning President Kaljulaidi Fond koostöös Janek Pohlaga..